Kättemaks
GERT LEDIG
Romaan kirjeldab sündmusi nimetus Saksa linnas liitlasvägede tunniajalise õhurünnaku käigus II maailmasõja lõpu eel ja toob lugejale silme ette, mida tegelikult tähendas see, et „üksnes Royal Air Force heitis oma 400 000 lennul vaenlase territooriumile miljon tonni pomme; et mõnda vaid ükskord, paljusid korduvalt rünnatud 131 linnast tehti mõni peaaegu täiesti maatasa; et Saksamaal langes õhusõja ohvriks ligi 600 000 tsiviilisikut; et hävitati kolm ja pool miljonit eluaset; et sõja lõppedes oli seitse ja pool miljonit inimest peavarjuta; et iga Kölni elaniku kohta tuli 31,4, iga Dresdeni elaniku kohta 42,8 kuupmeetrit rususid.” (W. G. Sebald)
Romaan ilmus juba aastal 1956, kuid ühinenud Saksamaal taasavastati see alles 1999 – nii kaua kestis teistsugusegi mineviku valus ja aus omaksvõtt –, misjärel ilmusid ka tõlked inglise, prantsuse, hollandi, hispaania ja horvaadi keelde. Ainult tšehhid tõlkisid teose juba 1958. aastal.
Ma ei tahaks küll olla osaline „hirmuõhutajate” seltsis, kellest Kaarel Tarand 17. detsembrl 2021 „Sirbis” räägib. Ma kardan väga sõda ja mind on kerge sellega hirmutada! Paistab, et Tarand arvab, et minusuguseid „hirmust kaasa tõmmatuid” on siiakanti liialt palju.
Kiites Gert Ledigi romaani „Kättemaks” mõjusust ja naturalistlikku olukirjeldust ja öeldes veel, et kirjapandu lihtsalt ajab õudusest öökima, siis võib natuke nii tunduda küll. See on tõesti üks hirmus raamat sõjast ja koledast, mida üks põhjalik linna pommitamine võib kaasa tuua. Raamat ei arutle, kas sakslased olid ära teeninud, et nende 131 linna koos 600 000 tsiviilisikuga hävitati ja kas see oli selleks, et sõja lõppu kiirendada või mis see õigupoolest oli. Selleks on teised raamatud ja tekstid.
See siin on tõesti: „Nuta inimene…”
Aga romaan on hea ja kaasahaarav. Käest ära ei saa panna enne, kui läbi on ja pärast on ka veel mitut moodi mõtlemist, et mis see kättemaks seal ikkagi oli.
Jõulud on küll kohe käes, aga võib-olla just nüüd sobib lugeda, et taibata olla tänulik vaikse ja kena aja eest ‒ kõik on siiski veel meil suhteliselt hästi.
Hirmu võib tunda siis, kui on nii hull, et muud enam ei jaksakski teha.
Tõlkija Mati Sirkel
Toimetaja Mari Klein
Küljendus ja illustratsioonid Mari-Liis Bassovskaja
ISBN 978-9949-668-57-1
FORMAAT kõvakaaneline
LEHEKÜLGI 200
MÕÕT 132 x 194 mm